MM-ide käigus on tublisti muutunud laasimine – algselt laasimispakkudeks olnud naturaalsete oksatüügastega koorega kuusetüved, on praeguseks, et võistlejaile võrdseid tingimusi pakkuda, asendunud treitud tüve ja okstega pakkudega. Raievõistlused olid populaarsed ka nõukogude ajal. Võistlusi korraldati metsamajandite, metsakombinaatide, KEK’i töötajate vahel. Kaks kanget Türi Metsakombinaadi meest tegid NL koondises kaasa ka MM-idel ja võitsid medaleidki.
Loe lähemalt: raiespordist Eestis
Raiespordiga tegeleb igas vanuses nii mehi kui ka naisi. Kusjuures naiste konkurents on tihedaks läinud just viimastel aastatel. Igal võistlejal on oma lugu kuidas ta jõudis raiespordini ja miks ta sellega üldse tegeleb. Muidugi on ka igal ühel neist oma aura ja isikupära.
vanameister suurte tähtetega
Eesti koondise tõeline raudvara igal MMil. Pisut ka koondise treener sest kogemusi on lihtsalt nii palju, mida jagada. Olles mitmendat põlve metsamees on tema metsad hästi hoitud ja metsa peab ta oma teiseks koduks! Taavi on ka tõeline seltskonnahing ja eestvedaja.
aka Miss Loodus
Tõeline särts ja säde. Koos oma treeneri Raino Kiviga moodustavad nad trennihullude tandemi. Mitte väga ammu lubas Karina, et ta ei hakka mitte kunagi saagima. Natuke Luua Metsanduskoolis tudeerimist muutis tema meelt ja ta on öelnud kuldsed sõnad, mis käivad iga metsamehe kohta: “kasutades ohutuid töövõtteid, turvavarustust ja töökorras saagi, jääd ellu”.
paadunud optimist
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Pole hullu kui üks ala viletsalt välja tuleb, igal järgneval tuleb anda endast ikkagi 100%. Sedasi on saavutatud mitmeid meistritiitleid nii juunioride kui ka profiklassis võisteldes ning auhinnalisi kohti on koju toodud hulganisti ka välismaalt. Igapäevatööd teeb Jarro metsameistrina Läänemaa Metsaühistus.
"alati kohal"
Noor tulevikusportlane, kes ei pea paljuks käia koolis, teha trenni ja lisaks ka veel teha igapäevast metsatööd. Tema kohta saab kindlalt öelda, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Parajalt palju nalja peab ka elus saama, kui kaasvõistlejad oma ala ootuses närve üles kütavad, siis Ralf võtab alati pinged maha ja viskab ikka mõne krutski.
Eesti raievõistlused on alati rahvusvahelised sest ikka ju tahetakse lisaks omadega ka välismaa ametivendadega oskusi võrrelda. Tihti on Eestis osalemas Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Valgevene võistlejaid. Konkurents on alati tihe ja kuna osalema sõidavad tavaliselt ikka oma riigi parimad, siis võitjad selguvad tavaliselt alles viimase ala viimaste sekunditega. Võib juhtuda, et mõni kange konkurent välismaalt teebki eestlastel seljad prügiseks.
Soome vanameister
Trenn on tema teine nimi, ta ei pea paljuks ka talvel käreda Soome pakasega võistlusteks ettevalmistusi teha. Jukka on kõige stabiilsemaid raiesportlasi läbi aja. Ta on ühtviisi nobe nii ketivahetuses, kui ka laasimises. Keskmine punktisumma võistluse kohta jääb üle 1650 punkti, mis on maailma tipptase.
Leedu mürgeldaja
Leedu kõigi aegade parim raiesportlane, kes igal hooajal vähemalt korra ka Eesti võistlustel osaleb. Loomult vaikne ja hoolikas, kes teeb alati oma tulemuse ära. Põrub harva ja seetõttu ka kindel Leedu koondise liige igal MMil. Romas naudib igat võistlust ja Eestis võistlemas käia meeldib talle üle kõige.
Läti karu
Läti koondise raudvara ja nende kõige kuulsam raiesportlane. Eesti võistlustel on mees osalenud rohkem kordi, kui nii mõnigi Eesti oma sportlane. Ja olgem ausad, Eestis saadud võidud on ikka eriti magusad sest pole ju midagi paremat, kui oma naabritele lihtsalt ära panna!
hääletoru
Kes ei teaks Margus Aderi laskesuusavõistluste kommentaare ja emotsioonidest tulvil MMi lõpusirgeid. Täpselt samasugune emotsioonipall on ta ka raievõistlusi kommenteerides. Margus on raievõistluste juures viibinud juba nii palju aastaid, et ega ta vist isegi seda päris algust ei mäleta. Kui võistleja starti tuleb ja silm ei sära, siis Margus tõmbab kindlasti pinge üles ja silma särama!
orkester
Luua metsanduskooli õpetaja, metsamees, talumees, põllumees, kaupmees. Jõuab igale poole ja kõike teha. Kombineeritud järkamise peakohtuniku amet on tal ka veres, nurgad saavad täpselt mõõdetud ja kraadid on alati paigas.
asjaõigusseadus
Käbe organisaator, kellel kõik kohtunikud on telefonikõne kaugusel ja kogu meeskond ongi valmis. Arno on tavaliselt see mees, kes esimesena kohal ja kui midagi on vaja ära teha, mida keegi teine ei tee, siis Arno teeb. Juttu jätkub temaga kauemaks ja ega vähese jutuga saagi, kui kogemusi ja lugusid on nii palju kogunenud aastatega!
Parimate Eesti raiesportlaste selgitamist alustati 1994. aastal ning päris oma Eesti koondis osales MMil esimest korda 1995. aastal. Raievõistluste korraldaja Eestis on Eesti Metsaselts ja kaaskorraldaja RMK, partner Luua Metsanduskool.
Maailmameistrivõistlused on eestlaste jaoks olnud alati oluline sündmus, kuna võistlused toimuvad kahe aastase tsüklina, siis seda enam tähtsust kogu üritus omab. Igal aastal on MMilt tagasi tuldud ka mõne medaliga. 2010. aastal tuli legendaarne Andres Olesk Horvaatias maailmameistriks. 2006. aastal oli Eestil au võõrustada ülejäänud maailma ja korraldada Otepääl suurvõistlus.
MTÜ Eesti Metsaselts
Eesti raiespordi võistlusi aitab rahastada Keskkonnainvesteeringute Keskus ja korraldatakse koostöös Luua Metsanduskooliga. Võistlustel kasutatav puitmaterjal pärineb PEFC sertifitseeritud metsast.
